,

Produktiivsus – miks ja kuidas?

 

EKI defineerib produktiivsust kui “tootlikkus, viljakus”. Meie esimehe, Villu sõnul on produktiivsus “Oma aja planeerimine nii, et sul jääks kõigeks piisavalt aega”. Enne selle artikli lugemist mõtle ka ise välja, mis sinu jaoks produktiivsus on.

Nüüd, teades, mida produktiivsus üldse tähendab, saame anda nõuandeid ja nippe, kuidas seda saavutada.

 

#1 Ära rööprähkle

Kõige olulisem esimesena. Sellest on kindlasti palju räägitud ning seda põhjusega. On inimesi, kes oskavad mitmel rindel rööprähelda, saades kõigega hästi hakkama kuid ühele asjale pühendudes on võimalik ülesanndega nii kiiremini kui ka efektiivsemalt hakkama saada.

 

#2 Mõtle välja, miks sa produktiivsem olla tahad.

Et seda teha, kasutame viie Miksi tehnikat.

 

Selleks tee nii:

Võta paber ja pliiats. Kirjuta paberile “Miks ma produktiivsem olla tahan?” ning vasta sellele.

 

Kui see on välja mõeldud, vaata oma vastust ja kirjuta selle alla, miks seda saavutada tahad.

Paber peaks lõpuks välja nägema näiteks selline:

Miks ma produktiivsem olla tahan?

Sest tahan teha rohkem asju vähema ajaga

Miks?

Sest tahan vähem aega päevast töötada.

Miks?

Sest tahan oma aega lähedastega veeta.

Miks?

Sest see teeb mu õnnelikuks.

Miks?

Sest minu arvates on elus rohkemat kui ainult töö.

 

#3 Uuri välja, kuhu su aeg kaob

Me elame nutiajastul – meie vaba aeg kaob telefonis mängides ja sõpradega virtuaalselt suheldes. Välja uurimaks, kuhu aeg kaob, teeme sellise ülesande:

Võta paber ja pliiats. Kirjuta paberi ülaserva keskele kolm oma eelmise kuu eesmärki. Lahterda leht joone abil kaheks tulbaks.

Vasakule kirjuta kõik tegevused, mis aitasid sul nende eesmärkideni jõuda. Paremale kirjuta aga need tegevused, mis raiskasid su aega või ei aidanud kaasa.

Näiteks:

Läbida kirjanduse arvestus.

Osta sõpradele kingid.

Hispaania keeles A1 tasemele jõudmine.

Õppekaartide tegemine. Internetis surfamine.
Poodides ringi käimine. Telefonis teavituste jälgimine.
Õpikust lugemine. Sõpradega väljas olemine.

 

#4 Tühjenda oma rutiin rämpsust

Nüüd võtame eelmise ülesande parempoolse tulba tegevused ja leiame neile lahendused – kuidas neid vältida või vähem teha.

Näiteks:

Internetis surfamine. Blokeeri häiriv lehekülg, kus veedad liialt aega.

Pane kirja kindlad ajad, millal internetis surfad.

Telefonis teavituste vaatamine. Eemalda teavitused.

Pane telefon hõivatu peale, kui tööd teed.

Pane telefon sahtlisse või kotti.

Sõpradega väljas olemine. Ütle, et pead õppima.

Pane telefon eemale.

 

#5 Sea eesmärgid järgmiseks kuuks

Pane kirja kõik, millega tahad valmis saada järgneva kuu lõpuks. Absoluutselt kõik, mis pähe tuleb. Kui sellega valmis saad, vaata seda nimekirja ja mõtle, mis ei ole tähtis, mida saaks ära võtta. Ära raiska oma aega tegevustele, mis ei too kasu.

 

#6 To-do list

Usun, et oled kindlasti kuulnud tegevuste nimekirjadest, kuhu inimeselt rõõmsalt linnukesi märgivad, kui ülesanne täidetud. See võib küll tunduda klišeena, kuid to-do listid tõepoolest aitavad.

Üks sellise nimekirja tehnika on selline, et iga päeva lõpus võta paberileht ja kirjuta üles täpselt kuus asja, mis sul on vaja homme ära teha. Ära kirjuta kümmet või nelja asja, kirjuta kuus. Seejärel nummerda need ühest kuueni, alustades kõige tähtsamast.

Järgmisel päeval hakka oma nimekirjaga tegelema kohe, kui võimalus tekib.

Igal õhtul võta uus paberileht ja kirjuta ka need ülesanded sinna, mis sel päeval tegemata on jäänud.

Lisa nipp: kui miski on su nimekirjas olnud mitu päeva järjest, siis eemalda see sealt. Kui midagi nii palju edasi lükata, pole see arvatavasti tähtis.

 

#7 Pomodoro tehnika

Vali omale üks ülesanne, mida sul vaja teha on. Siis pane taimeriga 25 minutit jooksma.

Tegele selle asjaga kuni taimer heliseb. Seejärel tee viis minutit pausi.

Nii tee viis korda ning peale seda tee 15 kuni 30 minutit pausi.

 

#8 Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna

Tean oma kogemustest, et asjade edasi lükkamine ei ole hea idee. Minul endal on raskusi ülesannete alustamisega, seega olen leidnud viisi, kuidas saada end töötamiseks õigesse tujju. Kui ülesande saab lõpetada kahe minutiga, siis lihtsalt tee see ära.

Näiteks: vasta meilile, pese nõud, pane pesu pesema, vii prügi välja.

Kui tegevus võtab rohkem kui kaks minutit, alusta sellega ja tee seda vähemalt kaks minutit.

Näiteks: tahad kirjutada 1000 sõna iga päev? Istu maha ja kirjuta kohe 50 sõna.

Tehes midagi kaks minutit, lõpetad selle edasilükkamise ning väga tihti jätkad selle ülesande tegemist ka peale kahte minutit.

 

#9 Premeeri end

Premeeri end, kui teed midagi, mis sulle ei meeldi.

Millegagi tegelema hakkamine, mis sulle ei meeldi, on alati raske, seega kui teed midagi, mis sulle meeldib samal ajal, on see lihtsam.

Näiteks: sulle ei meeldi kodutöid teha ja armastad šokolaadi -> hakka sööma šokolaadi ainult siis, kui kodutöid teed. Niiviisi end tasustades on lihtsam ebameeldivaid tegevusi alustada ja tegema jääda.

 

#10 Kasuta oma vaba aega targalt

Ei, ma ei räägi sellest vabast ajast, kui sa kodus istud ja Netflix’i vaatad. Ma mõtlen neid väikseid pause, kui sõidad bussiga, seisad järjekorras, sööd jne.

Need pausid võivad võtta üks kuni kolm tundi su päevast. Selmet sellel ajal telefonist meeme vaadata, võid midagi tarka teha.

Selle asemel võiks näiteks uudiseid lugeda, raadiot kuulata, e-raamatut lugeda, oma nädalat planeerida või meile lugeda.

 

Päikest, jõudu ja jaksu!

-Annabel Heindla

Mis siis vahepeal toimunud on?

Alustan täiesti eelmise aasta algusest, kui esimest korda Pärnumaa Noorte Liidu koosolekule sattusin.

See oli 13. jaanuar, kui Pärnu Noorte Vabaajakeskuses toimus koolituspäev Marian Varesega. Tol hetkel oli Noorte Liidus liikmeid umbes kümme. Koolituspäev oli väga tore ja motiveeriv, samuti ka põhjus, miks Noorte Liitu astusin, kuid peale seda jäi kõik vaikseks ja esimehelt suveni enam kuulda ei olnud. Siis aga kutsuti mind esimehega ENLi Suvekooli Noorte Liitu esindama. Ka seal sai koos käidud, saades jällegi hea kogemuse, kuid peale seda ei toimunud siiski organisatsioonis midagi.

Nagu näha, on kogu see jutt nagu ameerika mäed — teekond kurviline ja keerukas. Sügisel vestlesin toonase esimehega ja jõudsime koos otsuseni, et esimehe teatepulk läheb minu kätte. Mitteametlikult sain juba juhiks oktoobris. Kuu aega hiljem, 2. novembril, toimus Pärnumaa Osaluskohvik, mis minu arvates möödus edukalt. Üritusel sündis palju uusi ideid, millest tänaseks on näiteks valmimisprotsessis Marten Palu eestvedamisel koduleht mindhuvitab.ee. (Leht valmib juba 15. jaanuaril!)

Ülejäänud aasta kulus meeskonna leidmisele, 28. detsembril toimus meeskonna koolituspäev, kus valmis turundusplaan, panime paika eesmärgid ja koostasime aastaplaani:

  1. Toetame sel aastal igas Pärnumaa vallas noortevolikogu loomist.
  2. Korraldame noortelaagri ehk Pärnumaa Noortekogu Suvekooli.
  3. Korraldame ühiskondlike teemade arutlusõhtuid.
  4. 2018 aasta esimese poole turundusplaan

    Korraldame noortele sotsialiseerimisõhtuid.

  5. Sügisesse planeerime tänuürituse, kus tunnustatakse aktiivsemaid noori.
  6. Korraldame taas Pärnumaa Osaluskohvikut.
  7. Järgmisesse aastasse jääb uus laager ehk Talvekool.

Lisaks parandame koostööd teiste maakondade noortekogudega ja Eesti Noorteühenduste Liiduga ning juba olemasoleva Pärnu linna Noortekoguga.

7. jaanuaril käisime töötuba andmas Lääneranna noortevolikogu algatusgrupile (pikemalt järgmises postituses) ja võin saladuskatte all öelda, et juba varsti toimuvad töötoad ka järgmistes valdades.

Pärnumaa Noortekogu sai alguse 2007. aastal. Mõni ütleks, et meie aina aeglaselt tõusev “ameerika mägede atraktsioon“ pole üldse huvitav (ühtegi äkilist langust ei esine, mis valmistaks närvikõdi ja paneks ootusärevusest kiljuma), kuid sellest hoolimata pole meie rongi istmed tühjad vaid täituvad aina uute motiveeritud noortega.

Usun, et meie valitud suund on õige ja juba järgmisest aastast ei kuule kurtmas ühtki Pärnumaa noort, et nende häält ei võeta kuulda!

Üheskoos muudame Pärnumaa noortesõbralikuks!

Eerik Hannus

Pärnumaa Noortekogu esimees

Pärnumaa Noortekogu ajalugu

Kui aastal 2007 meie organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol.

Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulusime me Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka meil olnud võimalik eksisteerida, kui me poleks loonud uut kuju, milleks on MTÜ. Uhkelt võime öelda, et meie organisatsiooni uus täispikk nimi on MTÜ Pärnumaa Noortekogu. Kuid miks toimus nimemuutus?

Selle põhjuse juured viivad meid ENLi ehk Eesti Noorteühenduste Liiduni. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud. Mõlemad neist on osaluskogud, esimene maakondlikul ja teine kohalikul tasandil. Kui võtta võrdluseks nüüd Pärnu, siis noortekogu asemel oli meil Pärnumaa Noorte Liit ja noortevolikogu asemel Pärnu Noortekogu. Segadust tekitav, eksole?

Me otsustasime võtta olulise sammu ja samastuda teiste maakondadega, kes täidavad meiega sama funktsiooni — noortevolikogude loomine ja toetamine. Seega on meie peamine eesmärk muuta noored aktiivsemaks ja anda neile võimalusi ennast arendada. Seda tehes lubame olla esinduslikud ja seista kõigi Pärnumaa noorte eest.

ENLi Talveakadeemia ja Tänuüritus

9. detsembril olime ka meie kutsutud ENLi Talveakadeemiasse, mis sisaldas kasulikke koolitusi, ja Tänuüritusele, kus tänati kõige aktiivsemaid liikmeid. Rääkides seal teiste maakondade noortega, sain aru, kui vajalikud osaluskogud tegelikult on. Sealt ürituselt sündisid uued ideed ja projektid, mida hakkame sellel aastal ellu viima. Need ideed avalikustame aga järgmises postituses.

Teile kõigile soovib edukat ja töökat uut aastat,

Eerik Hannus, Pärnumaa Noortekogu esimees

Me tahame üles leida Pärnumaa talendid ja nad suurema publiku ette tuua. Kui Sa tegeled fotograafiaga, siis saada oma pildid meie postkasti

parnumaanoortekogu@gmail.com

Postituse lõpetavad hetk Tänuürituselt, kus on ühe pildi peale saadud 5 erineva maakonna esindajad ja foto Pärnu sadamast, mille tegi Pärnu noor fotograaf Hubert Teemägi

Pildil vasakult Dan Taidla (Läänemaa Noortekogu), Ave-Liis Kivest (Võrumaa Noortekogu), Markos Parve ja Terli Teekivi (Raplamaa Noortekogu), Eerik Hannus (Pärnumaa Noortekogu) ja Stella Stepanov (Saaremaa Noortekogu)